Mida tegi talv…

… ehk siis millised taimed elasid üle talve ja millised mitte. Selliseks revisjoniks on praegu üsna õige aeg. Sest üldjuhul peaksid enamus taimedel nüüd juba elumärke näitavad tunnused olemas olema. Tuleb taas tõdeda, et sa võid planeerida ja unistada, aga reaalsus on see, mis paneb piirid sinu tegutsemisele. Tahta võib paljutki ja oma unistustes näeme asju, mida tegelikult päris selliselt saavutada ei saa. Aga kõik see ei tähenda, et peaks käega lööma ja asja katki jätma. Ei! Tuleb leida lahendusi, mis töötavad ja valida taimed, mis peaksid vastu meie kliimas.
Meie liblikaaed oli planeeritud selliselt, et seal oleks palju õitsvaid taimi, mis meeldivad päevaliblikatele ja mesilastele. Kuna kõige kaunimad ja suuremad päevaliblikate isendid lendavad juulis-augustis, siis sai nende rõõmuks (või ligi meelitamiseks) istutatud liigid, mis sel ajal õitsevad. Valikut teha oli üsna lihtne – siilikübar ja budleja on kaks kindla peale minekut, kui need taimed on aias, on seal ka liblikad. Nii ka meie oma aeda, nende liikide erinevaid sorte istutasime. Paraku osutus aga nende taimede talvekindlus väga kehvaks. Budlejatest hävisid kõik 3 sorti, siilikübaratest kõik suureõielised sordid – ´Merlot´, ´Now Cheeser´, ´White Swan´, ´Hot Lava´ja ´Tiki Torsh´. Alles jäid vaid väikesed ja täidisõielised sordid ´Wildberry´, ´Butterfly Kisses´ja ´White Double Delight´. Samuti ei elanud talve üle härjasilma sort ´Bridal Bouqet´ , tähklavendel ´Eleganse Purple´,nõgeselehine vesikanep ´Chocolate´ ja hübriidülane ´Pamina´.
Aga, et pilt väga masendav ei tunduks, siis on jällegi osad taimed, mis möödunud aastal kiratsesid, saanud nüüd hoo sisse ja rõõmustavad meid oma ellu jäämisega – leeklilled, ängelheinad ja kitseenelad. Meie aiaga on väga rahul metssalveid, kukeharja erinevad sordid, kukekannused ja käokingad, kure- ja karukellad, monarda, päevaliiliad, helmikpöörised ja päevakübarad, naistenõges. Nagu näha, siis  õitsejaid ikka jagub ja tasapisi istutame talvekindlamaid sorte ka juurde, neid mis meeldiva nii meile endile kui ka liblikatele.

Hetkel aga ehivad oma õitega meie aeda tulbid ( ja ka kurekell avab oma õisi). Sügisel, valides tulbi sorte, otsustasime valgete, roosade ja lillade tulpide kasuks. On nii liht- kui täidisõielisi, narmaliste servadega ja papagoitulpe – tuleb tõdeda, et tulp on üks ääretult kaunis  ja liigirikas lill. Allpool väike valik aias olevatest tulpidest.

Taimed juurest liikudes loomariiigi poole, siis vilgas tegevus tiigi ääres ja tiigis käib jätkuvalt. Koprad on väga uljad pärast seda, kui jahimehed oma koprapüügi hooaja selleks kevadeks lõpetasid. Neid võib näha nii tiigis ujumas kui kaldal rohtu nosimas. Jäneste populatsioon tundub ka üsna hirmuäratavalt suurenenud olevat. Tore on neid nudisabasid jägida, aga ainult metsaveeres, kui nende sammud tulevad juba aeda, siis läheb asi kurjaks. Lisaks lindude laulule on lisandunud nüüd ka konnade igakevadine laul tiigis. See kõlab sealt non-stop muusikana ööd ja päevad läbi. Sama lugu on käoga, kel vist aeg ja ajaarvestus on täitsa sassis. Kukub nii öösel kui päeval.

Iga järgnev päev toob midagi uut ja huvitavat, mida avastada. Kevades on alati midagi uut.