Liblikaaia iluaaed sai aastaseks

23. mail 2015 saime esimese istutusala rajamisega ühele poole. Kavandil olnud plaan sai peenrasse istutatud, küll teatavate mööndustega, aga paberil ei saa sa kunagi päris täpselt näha seda, kuidas looduses see kõik välja nägema hakkab. Ise jäime tol korral rahule, pisut hõre küll tundus, aga mõne kuuga oli pilt hoopis teine ja rohelist massi peenras rohkem, kui musta mulda. Rahul oleme ka täna. Kuigi ümberkujundamine ja siblimine ei lõpe vist neis peenrades kunagi. Inimene püüdleb ju täiuslikkuse poole, aga teatavasti on taimedel omadus kasvada ja võibolla mitte alati sellises suunas ja kõrguses, mis meile meeldiks.

Blogi on üks tänuväärne asi mälu taastamiseks ja oma tegevuste arhiveerimiseks. Päevikuks seda pidada ei saa, aga üldisemad tegemised ja meeleolud saavad siin kajastatud.

IMG_0177
Selline nägi istutusala välja veel ilma taimedeta.

 

IMG_0193
Ja siin käib usin istutamine ja mõttetöö

Möödunud maikuust meenub, et vihma oli sadanud kuu jooksul mehiselt ja pinnas istutamiseks oli ideaalne. Riietuse põhjal aga võib väita, et sellist rannailma siis ei olnud, kui tänavu maikuus. Päike on tore, aga aedniku jaoks on vist vihm isegi toredam, nimelt ei ole meie vihma saanud 28. aprillist saadik. See tähendab aga pea igaõhtuseid mitme tunniseid kastmismaratone. Naljaga pooleks, aga eile tekkis selline mõte, vaadates oma aeda, et võikski hakata ainult kukeharju, naistenõgeseid, metssalveisid ja kurekellasidkasvatama, kaoks igasugune kastmise vajadus ära. Aga kas ka liblikad vaid nende taimedega lepiksid, on kahtlane.

P1110454
Selline on üks osa istutusalast aasta hiljem. Kasv on märgatav.

Lisaks esimesele istutusalale lisandus möödnud aastal roosipeenar, kus hetkel rõõmustavad silma valged tulbid ja laugud.

P1110470

P1110477
Tsentrist väljas 🙂

Ning sügisel ja sel kevadel veel 2 suuremat istutusala, milledest üks on püsikutepeenar ja teisel tuleb sel suvel lilleniit. Sinna sai külvatud erinevaid seemnesegusid, mis olid spetsiaalselt kokku segadut seemnetest, mis meeldivad liblikatele ja mesilastele. Ootame ja loodame kirevat värvilaiku.

P1110346
Siin on kõik istutusalad linnulennult näha.

Hetkel on lõpetamas õitsemist tulbid ja alustanud õitsemist kurekellad ja naistenõgesed.

P1110483
Võrratult kaunis ja imeliselt lõhnav täidisõieline tulp ´Angelique´.
P1110463
Kurekell ´Winky Blue´
P1110468
Kurekell

Ainus kollane värvilaik meie aias (v.a muidugi võilill) on kitsekakar.

P1110459
Kitsekakar ´Little Leo´

Peab tunnistama, et lilled, mis minus erilisi emotsioone veel mõned aastad tagasi ei tekitanud, on osutunud minu suurteks lemmikuteks.

Aga ega meie päevad ainult istutades, kastes ja rohides ei möödu. Jalutame niidul, muideks juba õitsevad härjasilmad ja ojamõõlad. Sulistame vahel ka koos konnadega ja püüame liblikaid kaamerasilmaga tabada.

P1110501P1110513

 

P1110515
Kesasilmik

Sel kevadel oleme loendanud 9 erinevat liiki päevaliblikaid meie kandis lendamas.

Kaunist kevadet ja uusi avastamisi!