Esimesed sügise noodid

Üsna jaheda suve lõpetas päikeseline ja kuum augustikuu algus, mis taastas usu, et ega suvekuumus tulemata jää. Sai nautida palavaid päevi, õhtuseid sumedaid metsaskäike, noppida aiast valmivat saaki ja kuulata ritsikate valjuhääset laulu. Tänaseks on asendunud soojad päevad pikkade ja uduste hommikute ja jahedate öödega (täna hommikul oli sooja vaid 2 kraadi). Kuid selles sügise karguses on oma võlu – see on selge värske õhk oma sügise nootidega, päeval päiksest soojaks köetud metsaalune lillatava kanarbiku ja punetavate pohladega ning küpsus ja rahu. Aeg nautida tehtud töö vilju. Õnneks on piisavalt päevasooja ja päikest, mis lasevad õues ja aias toimetada.

Täna on ootamas ees üks loominguline töö, plaanis on üks  uus osa istutusalast valmis saada ehk siis taimede paigutus ja istutus. Liigume sihipäraselt eesmärgi suunas, et idee ei oleks mitte meie peades vaid ka reaalselt teostuks. Kindlat meelt ja julgelt pealehakkamist on meis tugevdanud toredad kliendid, kes on nautinud looduse ja inimese vahelises koostöös valminud kätetööd – nii nagu oma eesmärgiks seadsime. Tore on näha inimesi, kes lahkuvad meil naerusuistena ja puhanutena ja kindla sooviga meid taas külastada.

Nii soojadel päevadel, kui juba jahedamate ilmadega, kulub üks osa meie päevast tavapärasele liblikavaatlusele aias. Niidul võib kohata veel vaid ükskuid liike, sest enamus õistaimi on seal oma õitsemise lõpetanud ja tundub, et metsvits,  mille kollane värvus on kui üks ere päike, ei meelita eriti liblikaid. Seevastu on nüüd liblikate meelispaigaks iluaed, agar sagimine käib seal juba paar nädalat. Ehk siis tehtud töö on oma eesmärki täitnud ning liblikate jaoks vägagi meelepärane koht loodud. Mõnel tuulevaiksemal päeval võib ennast pikakas ajaks liblikaid ja lilli vaatama jääda, sest pilt ju muutub kogu aeg ja avastamisrõõmu jätkub. Sellel aastal on eriti rikkalikult näha lendamas päevapaabusilmasid.

Üsna palju võib näha ka admirale.

Admiral on üks Eestis pesitsevates rändliblikatest, kes talvitub Põhja-Aafrikas. Hilissuvel ja varasügisel lendavad Eestis ülesse kasvanud admiralid Lõuna- Euroopasse ja Põhja-Aafrikasse, kus talve ja kevade jooksul kasvab üles mitu uut põlvkonda. Eestisse tagasi jõuab viienda või kuuenda põlvkonna valmik.

Teine rändliblikas (sama rännumarsruudiga kui admiralgi), keda aias oleme kohanud, on ohakaliblikas.

Veel on lendamas näha ka erinevaid täpikud, küll juba üsna kulunud tiibadega.

Lisaks eelpool toodud suuurtele päevaliblikatele on õnnestund paaril korral näha ka leinaliblikat, kuid kaamerasilm pole suutnud teda tabada. Väiksematest liblikatest on lendamas näha ristikheina-taevastiiba,

lapsuliblikat,

Lapsuliblikas on üks kõige pikaealisem päevaliblikaliik. Valmikud kooruvad juulikuus ning poevad hiljemalt septembris rohu või sambla sisse talvituma, pärast talvitumist ilmuvad lapsuliblikad välja aprillikuus (ehk need samad kollased liblikad, mida esimeste seas kevadel lendamas võime näha) ning üksikuid isendeid võib näha lendamas veel juuni lõpuski.

Koerliblikate arvukus on samuti märkimisväärne.

Jätkuvalt tegutseb munemisega ja röövikute tootmisega suur-kapsaliblikas. Nende elutsükkli jälgimiseks on meil mungalille peenar, kus neil rahus laseme toimetada. Ehk siis eile avastasime taas imetillukesed röövikud kobaras koos, tänaseks olid nad juba iga üks eraldi lehele läinud ja väga ablas lehtede söömine käis. Neist röövikutest sel suvel enam liblikaid ei saa. Nad lähevad nukuna talvituma, et siis tuleval suvel liblikana ärgata.

Lõpetuseks sobib pilt sellest, et ühele õiele mahub rohkem kui üks liblikas.