Liblikavaatlusest kokkuvõte

Oktoobrikuu lõpp tähendab seda, et toimetused aias on selleks hooajaks lõppenud. Lehed, mis kuidagi ei tahtnud puudelt sel sügisel variseda, pidid loodusele lõpuks ikka alla vanduma ja oma kuldse rüü seljast heitma. Vapralt mõnedele miinuskraadidega öödele vastu pidanud petuuniad lõpetasid alles äsja oma õitsemise. Aeg on sättida ennast tubastele töödele ja mõtteid suunata möödunule, et uuel kevadel taas alustada.
Aga kõigepealt siis liblikatest. Nende ümber me oma lugu ju loome. Esimest liblikat (lapsuliblikas) kohtasime me sel aastal 15. märtsil ning viimast korda õnnestus teda näha 3. oktoobril. Nagu eelnevates postitustest mainitud on lapsuliblikas kõige pikema elueaga liblikas ehk siis seda liblikat, keda nägime lendamas oktoobris, näeme taas lendamas esimeste liblikate seas märtsis-aprillis. See on suvine põlvkond, kes jääb talvituma valmikuna.

P1100160
Lapsuliblikas suureõielisel linal.

Teine väga põneva käitumisega liblikas oli koerliblikas. Esimest isendit nägime terrassilaudadel ja ka viimast koerliblikat nägime samas kohas 11. oktoobril. Jäi mulje, et see liblikaliik eelistab jalga puhata terrassil, mitte lilleõitel. Oktoobris nähtud liblikas oli juba üsna letargilises olekus ja ei lasknud ennast meie vaatlusretkest suurt häirida.

Valgetähn-pajuliblikas
Koerliblikas terrasilaudadel.

Ning viimane sel aastal nähtud liblikas oli admiral. Teda nägime lendamas veel 15. oktoobril. Kuna tegemist on rändliblikaga, tekkis küsimus, et miks veel nii hilja siin? Samas on meie sügis olnud ju ilus, soe ja tuulevaikne.

P1100192
Admiral

Seega kestis meie liblikavaatlus periood 15. märtsist 15. oktoobrini, 7 kuud! Tõepoolest, 7 kuu vältel on võimalik meie kliimas liblikaid näha ja vaadelda.

2015. aastal loendasime Liblikaaia Villa territooriumil kokku 42 päevaliblikat, keda suutsime tuvastada. Kindlasti oli neid rohkem, kuid silm tahab harjumist ning järgmisel liblikahooajal loodame suuremat saaki.